Kõigis Balti riikides tehtud uuringu järgi jääb 65% inimeste kodudes olevatest külmkappidest vanusevahemikku 3-10 aastat. Riikide võrdluses on keskmiselt kõige vanemad külmkapid lätlaste majapidamistes.
Vähem kui aasta vana külmik on ligi 5% inimeste kodudes.

Uue külmkapi ostmisel osutus tähtsaimaks teguriks külmiku tüüp ehk erinevate osade olemasolu ja paigutus – kas sügavkülm on olemas, kas see asub üleval või all, kas uksed avanevad kahele poole jne.
„Huvitav on see, et ülekaalukalt paljud, keskmiselt 74% vastajatest eelistab paigutust, kus sügavkülm on just külmkapi alumises osas. Siin eristuvad selgelt Eesti inimesed, kes lätlaste ja leedukatega võrreldes sooviksid märksa rohkem, et nende külmikul oleks sügavkülm hoopis ülemises osas,“ kommenteeris Samsung Eesti juht Toomas Tiits. Kui alumist sügavkülma eelistab näiteks 82% leedulastest, siis eestlaste puhul on see 61%.

Külmkapi tüübi järel on olulisuselt järgmisteks kriteeriumideks mahutavus ja suurus.
„Üldjuhul käivad need kaks kriteeriumi käsikäes, seega võib öelda, et kui on teada, kas külmik peaks olema sügavkülmaga või mitte, siis ongi kõige olulisemaks uue külmiku valikukriteeriumiks suurus ja palju see mahutab,“ selgitas toomas Tiits.
Üha enam oodatakse, et külmikusse õnnestuks võimalikult palju ja mugavalt oma toiduaineid ära mahutada, et neid võimalikult kaua värskena hoida. Samsungi üle 600 liitrise mahutavusega ja kõrvuti ustega külmkapid on väga palju huvi äratanud ning just rohkem eestlaste seas. Kui Eesti inimestest eelistab 18% kõrvuti asetsevate ustega külmkappi, siis Lätis 9%.

Külmikuotsijate prioriteetide seas ei ole tähtsaimad energiatarve ja hind. Külmiku energiatarbimist pidas oluliseks 41% vastajatest ning hinda 31%. "Samas võiks see just vanemate külmkappide omanike jaoks olla olulisemal kohal, sest tänapäevased külmkapid annavad juba elektrikulu pealt tuntava kokkuhoiu,“ kommenteeris Toomas Tiits.

Kõige ebaolulisemad on külmiku värv, mida pidas oluliseks 14%, ning madal müratase, mida tähtsustab 16% küsitlusele vastanutest.

Samsungi tellitud uuringu tegi Eesti elanike seas Norstat ja küsitluses osales 500 inimest.