Lõuna-Ameerikast pärit suurt mungalille (Tropaeolum majus), mida rahva seas kutsutakse kressiks, kasvatatakse meil kõikjal peenra- ja amplitaimena. Mõnikord aetakse ta segamini salatkressiga.

Toidu sisse ja rohukappi

Nii kressi õied, lehed kui ka seemned annavad toidule vürtsika maitse ning on kogu suve mugavalt käepärast võtta. Vähem teatakse, et tegemist on ka antiseptilise ravimtaimega.
Suur mungalill õitseb juunist septembrini. Tema vili valmib septembris ja koosneb kolmest üheseemnelisest pähklist.
Kressi õisi, lehti ja varsi saab varuda ka talveks, kui kuivatada neid päikese eest varjatud kohas või hoida hoopiski sügavkülmikus. Kuivatatult kaotab taim küll oma meeldiva aroomi ja mõningal määral ka toitaineid, kuid peamised raviomadused säilivad.

Viljad nagu kapparid

Kui hakkavad valmima viljad, on mõistlik need toidu sees ära kasutada veel rohelisena. Viljad meenutavad eksootiliste taimede õiepungi – kappareid. Kressiseemned annavad köögiviljakonservidele hea maitse ja ilu peale selle. Muidugi võib veel roheliste viljadega valmistada eraldi maitseõli või -äädikat.

Rahvaravis omal kohal

Kressi ravimõju tuntakse rahvameditsiinis juba ammusest ajast eeskätt külmetushaiguste, mao- ja soolepõletiku ning neerutõbede korral. Lehemahlaga peanaha määrimisest on abi leitud juuste väljalangemise vastu. Lehtede kasutamine salatites aitab taastada normaalset mikrofloorat, eriti peale antibiootikumikuuri.
Suur mungalill sisaldab glükosiide, flavonoide, mõru- ja parkaineid, C- ja B-vitamiine, mineraalaineid ja muud organismile tarvilikku. Osa teadlaste arvates leidub taimes ka antibiootikumitaolisi aineid, mis pidurdavad kolibakteri ja teiste kahjulike mikroobide kasvu.

Kuidas teha erinevaid kressiteesid ja tinktuure, saab lugeda siit:

https://kodus.ee/artikkel/vurtsikas-ja-ravivaega-kress-toidu-sisse-ja-ravikappi