Swami rääkis mitte niivõrd oma imetegudest, vaid eelkõige inimese eneseleidmisest, endaks jäämisest, enda ümbritsemisest meeldivate inimestega ja meeldivate asjade tegemisest. Kui kõik see õnnestub, siis on ka tervis hea.

„Ma ei vasta isiklikku elu puudutavatele küsimustele,“ ütles Swami Darshi Tallinnas. "Aga niipalju ütlen, et mul on viis last ja minust nii palju noorem naine, et ma ei hakka ütlema, kui palju noorem.“
Kui vana Swami ise on ja kui vana on temast „palju noorem naine“, teavad väga vähesed võrreldes sellega, kui palju teatakse „Selgeltnägijate tuleproovi“ 17. hooaja ülesannete lahendajast Swami Darshist.

Swami Darshi soovib oma peret kaitsta haiglase uudishimu eest, seda enam, et kõik inimesed ei ole heatahtlikud. „Kui ma üldse midagi kardan, siis oma pere pärast,“ ütleb Swami, „tõeliselt hirm oli mul oma laste pärast seoses „Selgeltnägijate tuleproovi“ ühe looga, kui ma sain aru, kes on mõrtsukas. Ja tema sai aru, et mina sain aru, ning hakkas mu lapsi tülitama.“

See lugu, millele Swami viitab, oli 17. hooaja teise saate teine lugu.
19aastane tudeng Maša oli jõhkralt tapetud, enne seda ka vägistatud. Selgeltnägijad pidid aru saama, mis oli juhtunud. Mõrvarelv oli mässitud kilesse, nii et seda ei saanud täpselt näha, mis asi see on. Swami Darshi isegi ei puudutanud seda kiles eset ja mõistis kiiresti, milles asi. Ta leidis üles ka täpse mõrvakoha. „Ta on siin lähedal ja ta leitakse üles. Kurjategijatele meeldib naasta kuriteopaika. Seda enam, et ta on haige inimene,“ ütles Swami toona saates. Kuriteopaik asus linnalähedases metsas.

Seda katset jälgis ka kriminaaluurija, sest menetlus Maša surmaga seoses ei olnud lõppenud, kuna mõrtsukat polnud veel leitud. Pärast saateülesande edukat lahendamist ja Maša lähedaste lohutamist rääkis Swami Darshi pikalt uurijaga ning seda vestlust muidugi teles ei näidatud. Aga Maša mõrtsukas oli seda saadet ilmselt näinud ja mõistnud, et selgeltnägija tundis ta ära, ning ta hakkas ohtlikult lähenema Swami lastele. See oligi see kord ja sündmus, kui Swamil oli tõeline hirm oma pere pärast.
Tänaseks on see kurjategija kindlaks tehtud ja ühiskonnast isoleeritud.

Televaatajad on harjunud Swami Darshit nägema mütsiga. Selle ülesande lahendamine oli väheseid kordi, kui ta telesaates mütsi peast võttis.

Nagu öeldud, teab üldsus Swami Darshi eraelust väga vähe, sest ta ei aruta perega seotud teemasid meedias, ent niipea kui 2016. aasta „Selgeltnägijate tuleproovi“ esimene osa eetris ära oli, hakkas Vene meelelahutusmeedia selle ülitugeva saatekangelase jälgi ajama. Kõike, mida internetist leida võib, ei tasu enesestmõistetavalt tõe pähe võtta, aga kas Swami Darshi eraelulistest faktidest üldse midagi uskuda võib, ei ole ma kindel.

Tema sünninimeks pakutakse Pjotr Smirnov ja sünniajaks näiteks 22. august 1967. „Näiteks“ sellepärast, et mõni teine venekeelne portaal ütleb, et Swami Darshi on 60 ligi. Sel juhul oleks ta sünniaasta pigem 50ndate lõpp.

Life.ru kirjutab, et Swami abikaasa nimi on Irina Nogina . Ta on endine edukas iluvõimleja, kes praegu tegeleb pilatese ja oma abikaasa äri arendamisega. Ja et Swamil on esimesest kooselust poeg Roman, tubli jooksja, kes kuulus ka Venemaa olümpiakoondisesse 2008. aastal. Tõsi, selline sportlane nagu Roman Smirnov osales tõesti Pekingi olümpiamängudel, kuid kas ta on ka meile tuntud selgeltnägija ja ravitseja poeg? Taolistele küsimustele ei saa vastuseid Swamilt endalt otse küsides ega ka tema raamatut „Ümbersündimine“ lugedes. Küll saab aga põhjalikke vastuseid küsimustele, kus, kellega, kui kaua ja miks on ta õppinud ja seigelnud ja rännanud, et saada selliseks, nagu sajad tuhanded inimesed teda teavad. Ja isegi kui „Selgeltnägijate tuleproovis“ tehakse valskust, nagu paljud kahtlustavad, siis on täiesti selge, et lihtsalt tänavalt stuudiosse sisse astuda ei ole mõtet. Sest kui sa mitte midagi ei taju ega tunneta, siis nii palju valskust ei suuda keegi kokku monteerida ja salajas hoida.

„Alles siis, kui kogu pikana tundunud elu – ma ei häbene olla banaalne – tormab su peast läbi sekundi murdosa kiirusel, hakkad aru saama, kui üürike on kõik ja kui õiged on vana laulu sõnad viivu kohta mineviku ja tuleviku vahel, ja just seda viivu nimetataksegi eluks. Mingil põhjusel tundub meile, et tähtis on kogu see võltshiilgus, pealiskaudsus, kui aga peaks midagi juhtuma, siis see haihtub ega jäta meile kindlat pinda jalge alla,“ räägib Swami Darshi.

Et elu on üürike, on Swami mõistnud korduvalt. Konkreetselt need sõnad käivad autoavarii kohta. Ta sõitis kiirusel sada kuuskümmend kilomeetrit tunnis ja käis autoga mitu korda üle katuse. Masin oli sodi mis sodi, aga temal endal mitte ainsatki kriimu.

Raamatut lugedes võib aimata, et üheksakümnendatel, riigikorra vahetumise aegu, oli Swami lihtsalt üks jõmm. Sellest annab aimu tema elustiil, niipalju kui ta seda avalikustab. Ta oli ka kõva napsimees ja teistsuguseks inimeseks hakkamise n-ö programmi alustaski ta sellest, et otsustas joomise maha jätta. 40 päeva nälgimist oma korteris, kusjuures võtmed oli ta ettenägelikult 17. korruse aknast alla visanud, andis positiivse tulemuse: ta lõpetas joomise. Ent tema keha ja vaimu alkoholi suhtes pani kunagi hiljem proovile šamaanitar Handa, kes sundis ühe hooga ära jooma pool liitrit sooja viina.

„Toibudes sain aru, et laman. Minu kohal on tähistaevas, all aga rohi. Kuidas ma siia sattusin? Me olime ju majas. Vaatan ringi – olen kurat teab kus, leban mingisugusel mäenõlval. Üksi. Ümberringi pole kedagi. On öö. Mind haaras loomalik hirm, kirjeldamatu õudus. Ma kisendasin, väänlesin, vintsklesin. Ja taas pimedus, mälukaotus. Avan uuesti silmad. Olen koos mingite inimestega autos ja mind viiakse kuskile. Kuid mul pole aimugi, kes nad on ja kuhu mind viiakse. Kas rööviti või vastupidi, toimetatakse koju. Ja taas pimedus. Jälle mälukaotus.“

Handa teadis, mida ta tegi, sest alkoholisõltuvusse Swami uuesti ei langenud. Ta peab Handat oma suureks õpetajaks, öeldes ta kohta järgmised sõnad:

„Ilma liialdamata sai üheks mind kõige rohkem raputanud naiseks-õpetajaks šamaanitar Handa Tsõren Abre, kes tegi minu ümberkujunemise protsessi heaks palju jõupingutusi. Asjata ei olnud tema kasutatud toimemeetodid kusagil hoopis kaugemal nendest, mida olin siiani teadnud. Öelda, et ta mind vapustas, on otsekui poleks midagi öeldud.“

Swami Darshi ütleb, et „aimama“ hakkas ta juba enne pöördelist hetke oma elus. Tugeva ohu ja ka tugeva alkoholijoobe hetkedel hakkas ta äkki aru saama, mis toimub inimeste peades ja tema intuitsioon ei vedanud teda alt, kaitstes nõnda ohtude eest. „Viimasel hetkel pöörasin mujale, mitte planeeritud suunda, läksin linna teise otsa, ei ilmunud kohtumisele, vahetasin marsruuti, ostsin pileti, aga ei sõitnud. Need toimingud päästsid mu elu mitmel korral,“ räägib Swami. „Ent ma ei ole kunagi nende võimete arendamisele erilist tähelepanu pööranud, tehes erandi vaid kord oma elus ja ainult „Selgeltnägijate tuleproovi“ jaoks. Tahtsin ennast ja oma jõudu proovile panna, tahtsin aru saada, milline on minu võimete ulatus.“

Tuleproovi-saate jälgijad olid tunnistajaks, kuidas Swami võttis teispoolsusega ühendust, ent raamatus ta hoiatab selle eest. „Igasugune „teispoolsuse“ sekkumine asjade loomulikku käiku on täis kõige ebameeldivamaid tagajärgi ja seetõttu hoiatan kõiki mõtlematu flirtimise eest peenmateeriaga. Tasumistund võib kätte jõuda kõige ootamatumal hetkel. Ja see võib olla määratu. Nii meediumi kui ka teravate aistingute harrastaja jaoks, kes selle poole pöördus.“
Samamoodi hoiatab ta selle eest, et ei oma õpetajat ega kedagi teist tohi hakata ülistama. „Ära loo endale ebajumalat!“ hoiatab ta. Ja räägib raamatus loo enda kogemusest.
Ja seda, et ta on samasugune inimene nagu me kõik, rõhutab ta samuti. Julgen sellele siiski vastu vaielda, sest enamik ei ole ega viitsigi läbi käia seda teekonda, mille tema on käinud, et endaga rohkem tuttavaks saada.

Lõpetuseks. Mida tähendab nimi Swami Bodhi Darshi, kellena me teda teame? „Swami – inimene, kes on asunud mediteerimise teele. Bodhi, Tunnetatus – nii nimetatakse puud, mille all Buddha mediteeris ja kirgastus. Darshi – nägija. Nägemine tunnetatuse, tunnetatus nägemise kaudu. Nimi oli täpselt minu jaoks loodud. Ma nutsin õnnest. Nüüd ripub Punes seinal terve nimekiri – vali endale nimi, mis sulle meeldib. Varem aga valis uuele sanjaasile nime kitsas ring Õpetajaid, kes ütlesid nii: „Nimi lendab meile läbi õhuakna“. Minu oma lendas aadressi peale.“

Loo autor ja raamatu toimetaja Swami Darshiga "Ümbersündimise" esitlusel. Foto Riina Ristimets