Eestis on teada umbes 400 ohvrikivi. Need jaotuvad peaaegu ühtlaselt üle kogu maa. Kuju ja suuruse poolest võivad ohvrikivid olla üsna erinevad, kuid enamasti on need madalamad kui poolteist meetrit. See on just paras kõrgus ohvrianni asetamiseks.
Meie suurim ohvrikivi on Ukukivi, mida tuntakse ka Lossikivi, Lindakivi ja Ruila ohvrikivi nime all. Ukukivi asub Tallinnast 30 kilomeetrit edelas, Lossi talu maadel. Lähim asula on romantilise nimega Muusika küla. Ukukivi on muljet avaldavate mõõtmetega hiidrahn. Selle pikkus on 12,6 meetrit ja kõrgus 5,7 meetrit. Kivimüraka ümbermõõt on koguni 35 meetrit.
Tegelikult pole teada, kas Ukukivi on ka päriselt kunagi ohvrikivina kasutatud. Kuid samblaga kaetud kivil on üks iseäralik omadus. Nimelt asub selle lõunapoolsel osal 50-sentimeetrise läbimõõduga ja 20 sentimeetri sügavune kausjas lohk. Niisugust süvendit võidi kasutada ohvrianni paigutamiseks. Samuti on teada, et ohvrikivi lohkudesse kogunenud vihmaveele omistati maagilisi omadusi. Lohust võetud veega pesti haigeid kohti. Eriti hästi olevat see protseduur aidanud nahahaiguste puhul. Kui lohus parajasti vett ei olnud, võis seda sinna ise valada. Kivi muutis vee arstirohuks.

Ukukivi kohta teatakse rääkida ohtralt muistendeid. Ühe pajatuse järgi tahtnud Kalevipoeg sukapaelaga Riia linna pihta kivi visata. Pael läinud aga katki ja nii kukkunud kivi maha palju varem. Ukukivi lohku on pärimuses peetud Vanapagana pajaasemeks, kus sarviline lambaid keetis. Räägitakse ka, et muistse vabadusvõitluse ajal hukati Ukukivi otsas vangi võetud sakslasi. Võib arvata, et Ukukivi juures on surnuid mälestatud, sest kivi kõrvale Kääbaste mäele on sajandite eest inimesi maetud. Esimest korda Tallinnasse minejad pidid aga Ukukivi juures hobuse teele seisma jätma, kivi otsa ronima ja seal end kolm korda ringi pöörama. Ikka selleks, et linnas hästi läheks.

Ülar Allas "Eestimaa looduse rekordid", kirjastus Pegasus 2018

http://www.pegasus.ee/raamat/eestimaa-looduse-rekordid