„Tallinn on tore linn, mugav ja range. Hämmastab vana ja uue kontrastne kooskõla. Linna vaikuse ja rahu taga võib aimata suursugust jõudu ...“ Need sõnad paneb Dovlatov ühe juhuslikult Tallinnasse seiklema tulnud tütarlapse suhu, kellest ta kirjutas 1974. aastal kohalikku venekeelsesse väljaandesse olukirjelduse.

Sergei Dovlatov oli suurt kasvu mõjuv mees, sõnaosav, kirglik ja vaimukas. Ta elas pöörast boheemlaselu, vedas vägikaigast nõukogude võimuga, pummeldas mehemoodi, aga kirjutas visalt oma jutte, mida kusagil ei avaldatud. Nõukogude Liidus ilmus tema esimene raamat 1989 ja suur kuulsus venekeelses kultuuriruumis saabus pärast surma 1990. Kaheteistkümne aastaga ilmus kaksteist teost USAs ja Lääne-Euroopas erinevatelt emigrantlikelt kirjastustelt.