Gregor kasvas heas ja hoolivas kodus ja vanemad toetasid rahaliselt ka tema ülikooliõpinguid. Ta abiellus ülikooli ajal oma kodulinna tubli naisega, keda ta tundis juba kooliajast. Nad n-ö kasvasid kokku ja jõudsid rahuliku abieluni, mille üle mõlema vanemad uhked olid. Koos tulid nad pärast ülikooli lõpetamist kodulinna tagasi.

Mõne aasta pärast pakuti Gregorile pealinnas prestiižikat tasuvat töökohta. Kõik saidaru ja ka tema naine sai aru, et vale oleks keelduda. Gregori naine isiklikult ei tahtnud Tallinna minekust midagi kuulda, vaid pigem nõustus sellega, et läheb mees üksi. Kui naine hakkas nägema oma meest ainult nädalavahetustel, lubas ta siiski mõelda pealinna kolimisele.

Aga ta ei kolinud kuhugi, vaid pigem harjus kogu nädala üksi elama. Sõbrannade meelest ta isegi nautis seda vabadust. Sõbrannad nägid ka seda, et abikaasad hakkasid nähtavalt teineteisest võõrduma. Naine rääkis Gregorist harva ja siis justkui peretuttavast, mitte oma kallist abikasast. Küsimused mehe pealinnaelu kohta panid ta punastama.

Kui Gregor oli juba aasta pealinnas elanud, ei rääkinud ta naine enam kunagi Tallinna kolimisest või üldse mehe tegemistest. Gregor ise käis naise juures kõige rohkem korra kuus. Mingist ajast ei nähtud teda enam üldse kodulinnas ja tuttavad said peagi teada, et paar on oma abielu lahutanud.

Seda teab küll ainult Gregor ise, kas hakkas tutvumisportaalist uut naist või vähemalt partnerit otsima juba abielu ajal. Sel ajal, kui lahutus kodulinnas teatavaks sai, elas Gregor juba koos Heliga.
Seda rääkis Heli ise Gregori ema juures käies, et esimese kohtumise järel läksid nad koos Gregori juurde, naine tõi järgmisel päeval oma asjad sinna ja jäigi sinna elama. Heli oli kena ja vormikas naine ning samas ka elunautija, kellel kulus ohtralt veini, sest see jook käis hea elu juurde. Ei, ta ei olnud joodik, talle lihtsalt meeldis, kui vabal ajal oli väike vine sees. Gregorile väga meeldis, et naine ei püüdnud endast paremat muljet jätta ka Gregori ema juures. Küllap ta ei osanudki arvatagi, et temast ei jää hea mulje.

Gregori isa oli selleks ajaks surnud. Tema emal oli aga raske vaadata, kuidas poja naine soojal ajal istus terved päevad väikese kahekordse puumaja aias, jõi veini ja tegelda oma telefoniga, saates sõnumeid ja kirju. Ta oleks tahtnud, et tema elukaaslane või ema oleks ka tema juures istunud ja maailma asju arutanud, aga neil oli kogu aeg tegemist. Gregor tegi hea meelega süüa, kastis peenraid ja hoolitses kasvuhoones tomatite eest, samuti oli ema teda lapsest saati rohima harjutanud. "Küll selle majaga on ikka muret," nentis Heli kaastundlikult.

Gregorile hakkas tasapisi see pärast tööpäeva pidev tripsutamine närvidele käima. Ta oleks tahtnud ka ilma veinilõhnata naist näha, kodus mõnusalt juttuajada. Pealegi pidi ta Heli harrastusele peale maksma, sest tema teenis ju hästi Heli müüjapalga kõrval ja Heli tahtis endale nii paremaid riideid kui ka paremaid veine lubada. Gregor jättis Heli maha. Tema ema toetas seda sammu väga, nagu oli toetanud tema esimest abielu.

Kevadel ema juurde tuli Gregor uue Heliga. Naine oli temas viis aastat vanem ja tal oli teismeline tütar. See külaskäik pani väikelinna kihama, sest vaiksel mehel oli mõne aasta jooksul juba kolmas naine. Uus Heli oli nii välimuselt kui olemuselt eelmisest tagasihoidlikum. Teine Heli ei olnud veinilemb, aga silmapaistvalt mugav oli temagi. Ta ei teinud midagi teha peale pikutamise, telekavaatamise, ajakirjade sirvimise ja telefoniga mängimise. Isegi Gregori sünnipäeva päeval oskas ta nii olla, et teinud pisimatki liigutust oma võimaliku tulevase ämma aitamiseks. Kogu sagin jättis naise täiesti osavõtmatuks.

Gregori ja Heli kooselu oli aga õnnelik. Ka Heli tütrega sai Jaanus väga hästi läbi.

Varsti Gregor ja Heli abiellusid. Ka Gregori ema harjus külaskäikude ajal Heli pikutamistega ära. Suviti istus naine aias samas kohas kus eelmine Heli ja näppis samuti telefoni. Päikesepaistelise ilmaga võttis ta tundide viisi liikumatult päikest.

Nende idülliline abielu kestis paar aastat. Siis selgus, et Gregor on ikka samas portaalis tutvunud Pillega. Pille oli iseseisev, julge, kindlameeln ja töökas. Selles mõttes Heli vastand. Kui Heli Gregori suhtest teada sai, tekkisid neil tülid ja nad läksid tigedate sõnavahetuste saatel lahku. Ka ametlikult, sest mees tahtis Pillega abielluda. Pille kolis Gregori juurde kohe pärast Heli väljakolimist.

See kooselu paistis lõpuks kõigile õnnelik. Pillega sai Gregor kohe esimesel abieluaastal oma esimese lapse. Tegusale Pillele oli aga kuuldavasti võõras see, et Gregor kodus midagi ei teinud. Ta tegi heameelega süüa ja koristas ka tube, aga Pille oleks tahtnud maitsekamat kodu, arutlemist, kuidas kodu värvilisemaks ja valgusküllasemaks teha. Gregor kuulas teda neil teemadel täiesti ükskõikselt ja arvas, et esialgu võiks kõik ikka samamoodi jääda.

Kruvikeerajaga sai Pille tõesti paremini hakkama kui Jaanus. Pille käis siis üksi ehituspoodides ja üritas korterile paremat väljanägemist anda. Samas Gregorit vannitoas lahti tulnud põrandaplaadid ja halliks tõmbunud laed ei häirinud. Kui Pille millegagi väga peale käis, siis Gregor pobises pahaselt, et hästi-hästi, ta homme vaatab, aga ei vaadanud kunagi.

Peagi tekkis neil lahkarvamusi juba nii sageli, et Pille läks minema koos lapsega-.

Gregor kutsus Heli enda juurde tagasi.

Heli võttis kutse rõõmuga vastu. Uus kooselu sujus taas nii hästi, et nad otsustasid ka ametlikult abielluda. Seekord siis juba teist korda.

Gregor suhtles ka Pillega kogu aeg edasi - ikkagi endine naine ja lapse ema. See suhtlemine põhjustas tülisid Heliga kuni naine lihtsalt keelas Gregoril Pillega suhtlemise.

Heli valvas hoolega, aga Gregor suhtles ikka Pillega.

Ühel päeval sai Gregoril Heli armukadedusest kõrini ja ta kolis kodust ära Pille juurde. Elu oli jälle ilus ja koosleu sujus. Gregor oli lõpuks oma lapsega koos. Aga mõlemad täiskasvanud olid ju endised. Gregor tüdines jälle ära Pille tänitamisest, et ta midagi teha ei oska, ja kolis taas omaenda korterisse Heli juurde, kes ta rõõmuga vastu võttis. Kui ta Heli tänitamisest ära väsis, kolis Gregor uuesti Pille juurde.

Pealtnäha olid kõik kolm enamasti rõõmsad. Kõige rõõmsamad olid naised siis, kui kadunud mees jälle tagasi tuli ja algasid taas iga-aastased mesinaädalad.

Viimasel ajal Gregori naistevahetus sagenenud ja üle kuu aja ta ühe naisega enam ei ela. Kui ta kodulinna emale külla sõidab, on tollel omamoodi põnev oodata, kummaga poeg seekord tuleb. Tema ka ei suuda enam poja pärast muretseda. Tema elu, las elab seda, nagu oskab. Emal on siiski raske mõista, kuidas talub niisugust käitumist Pille, kes muidu on nii sõnakas ja konkreetne, aga võtab tema poja iga kord tagasi. Aga muidu läheb tema pojal ju hästi.