Millised on nahaprobleemid talvel?
Madal välisõhu temperatuur, järsud temperatuurikõikumised – kui me astume toast õue ja vastupidi, keskküte, vähene päikesevalgus ja vitamiinipuudus põhjustavad naha kuivuse, nahk kaotab oma jume, tekib kuperoosa ja põletik.

Kuidas nahka talvel hooldada?
Talvel tuleb lisada oma menüüsse toiduained kõrge C- ja PP-vitamiini, polüküllastumata rasvhapete sisaldusega (rasvane kala, pähklid, avokaado). Kõige suurem on C-vitamiini sisaldus puu- ja köögiviljades. Piisab, kui päevas süüa üks-kaks kiivit. PP-vitamiini leidub veisemaksas, kalas, piimas, munades, brokolis, porgandis, datlites ja teraviljatoodetes. Samuti tasub lisada menüüsse kollageeni tootvat E-vitamiini. Meie organism saab seda kollastest ja oranžidest juur- ja puuviljadest. Vältimaks naha liigset kuivust tuleb kasutada ruumis õhuniisutajat.

Talvel pööratakse nahahoolduses suuremat tähelepanu puhastamisele, toitmisele ja kaitsele. Hommikul ja päeval tuleb kanda nahale toitvat kreemi, öösel niisutavat. Kreemi tuleb kanda näole vähemalt pool tundi enne õue minekut. Vastasel korral on naha ülejahtumise oht.

Milliseid iluprotseduure tasuks talvisel ajal vältida?
Talvel tuleb olla ettevaatlik pärast biorevitalisatsiooni. Hüaluroonhape seob vett ning kui minna kohe külma kätte, siis muutub nahas olev niiskus kohe jääkristallideks, mille tagajärjel võib tekkida nahakahjustus. Seetõttu tuleb kanda peale kaitsekreem ning enne õue minekut katta nägu salliga. Samuti ei soovitata talvel aktiivselt kaalu kaotada, kuna rasvakiht kaitseb meie organismi ülejahtumise eest.

Milliseid iluprotseduure tuleks just külmaperioodil teha?
Talv on õige aeg naha taastus- ja uuendusprotseduurideks. See toimub sügavpuhastamisel, mesoteraapial ja laserravil. Liigne päikesevalgus võib põhjustada ebaühtlast naha taastumist, heledate või tumedate pigmendilaikude tekkimist, millest on hiljem raske vabaneda. Talvel tuleks ka eemaldada naha uusmoodustised (sünnimärgid, papilloomid, keratoomid jne).

Mille poolest erineb naiste ja meeste nahk?
Mees- ja naisorganisme mõjutavad erinevad hormoonid. Meestel on see testosteroon ja naistel – östrogeen. Meeste nahk ei ole nii tundlik ning agressiivne väliskeskkond, nt temperatuurikõikumised, erinevad nahavigastused avaldavad sellele väiksemat mõju. Meeste nahas on rohkem karvanääpse ja vähem rasunäärmeid, kuid need on aktiivsemad, kui naistel. Kuna karvanääpsude ja rasunäärmete aktiivsust stimuleerivad suguhormoonid, on nende näärmete talitus aktiivsem. Meestel nahk venib vähem, kuid on elastsem kui naistel, kuna meestel on sidekude tihedam. Mehed higistavad aktiivsemalt, kuna võrreldes naistega on meestel higinäärmed suuremad ja neid on rohkem.

Benu Apteegi ajakiri “Ilu ja Tervis”