Teine etapp on see, kui sõbranna hakkab vaimustunult oma korrastamata ideid sulle välja laduma. Kibekiiresti tehakse Google´is jagatavad dokumendid, gallupid, Facebooki eraldi grupid ja muu taoline. Kõik updeiditakse helikiirusel ja selle infotulvaga sa lihtsalt pead hakkama saama.
Infot tuleb nagu paduvihma ajal suuri piisakärakaid, kuigi selleks ajaks ei ole teada ei külaliste nimekirja, eelarvet ega muud esmavajalikku. Pilvevahutordid on ulmelised: tahetakse luikedest jääskulptuure, ERSO-t avavalsiks ja valgeid kuni õrnroosasid lilleseadeid laudadele ja peokohta. Eriti šeff oleks pulmakohana mingi Prantsusmaal asuv veinimõis.
Innukas trükkimine käib rubriigis „kleit“, sest selle kavand on ju ometi teada juba ajast, kui tulevane pruut veel üsas oli. Sa püüad olla küll realistlik, kuid ei taha sõbrannat selles ilusas etapis häirida.
Sa lased tal unistada ja ideed välja käia, sest tead, et juba järgmisel etapil käib pauk ja sa pead talle toeks olema. Samal ajal istuvad teised pulmakülalised ikka veel rahulikult kodus ega tea midagi.

Pruut langeb masendusse

Kolmas etapp on see, kus tulevasel paaril on juba olemas enam-vähem kindel plaan, kuidas oma pulmapäeva planeerida. Vahepeal on selgunud, et jääskulptuuride jaoks eelarves kohta ei ole ning valida tuleb kas imeilusate ikebanade või A-listi kuuluva bändi vahel. Pulmaisa on küll bronnitud, aga catering soovib söögi eest saada arvatust palju suuremat summat. Tuleb teha raskeid valikuid või võtta juurde teine töökoht, et unistuste päev mannaroosa sarnane tuleks.
Oled vähemalt kolm korda ennast parima sõbraga purju joonud, kuulnud ta lõputut halamist pulmade teemal ning ennetanud tema enesetapukatseid, sest väidetavalt tal ei tulegi unistuste pulma, keegi temast ei hooli ja ainult tema peab kõigile pisiasjadele mõtlema ja üldse – tema tulevane mees on täiesti jobu ja mitte millestki aru ei saa. Kuidas küll ometi tema mees võis tahta musta tavalist ülikonda? Miks?
Sa annad kogu aeg endast parima, loed läbi iga postituse kohe, kui see tuleb, et vältida arusaamatusi. Oled juba aidanud valida kohta ja sõitnud läbi terve Eesti, leidmaks seda õiget ja soodsat. Rääkinud pulmaisadega, teinud eeltööd foorumites, kuid sinu töö on ikka null.
Sulle heidetakse ette apaatsust ja hoolimatust tulevase pruudi suhtes. Ometi on sul just selle pruudi kohta juba kõik niigi teada, alates aluspesu mõõtudest lõpetades peigmehe ema piinlike seikade kokkukogumisega. Ometi oled just sina siin temaga ennast purju joomas ja oksendamise protsessi juures juukseid hoidmas. Teised pulmakülastajad on sel ajal juba kätte saamas oma pulmakutseid ja varajased on teavitanud ka oma osavõtust.

Disainerkleit jätab pee paljaks

Neljas etapp on see, kus paari põhiplaan on paigas ja jätkub suure hooga pisidetailidele mõtlemine.
Oled sõbrannaga käinud proovimas umbes tuhandet kleiti, vaadanud läbi terve arhiivi jagu pulmakleidilõikeid erinevatest aastakümnetest ja katsunud tuua ta maa peale. Te olete neli korda tülli läinud ja kaks korda ära leppinud ainuüksi kleidi valimise protsessi juures.
Äkitselt on pruudile meeldima hakanud mingid jõledad puhvivuhvid. Naeratades surud mürgise sapi alla ja loodad, et üpris varsti peaks saama ka selle tralliga ühele poole. Kaalule jäi esialgu kole pee-pooleldi-paljas-puhvivuhvi, kuid õnneks selgus, et pruudi ema nii kallist disainerkleiti kinni ei maksa ja viimasel minutil valiti normaalne kleit, mis tegelikult ka pruudile sobib ja katab vähemalt tagumiku kinni.
Samal ajal on kõik kutsed laiali saadetud, külalised on oma valiku ära teinud ja esialgu pulmakutse ära unustanud. Elavad oma tavalist igapäeva rutiini rahulikult edasi.

Pisivead ummistavad elu

Viies etapp on see, kus vahetult enne pulma hakkavad vead välja tulema. Pole pisiasju nagu näiteks spetsiaalmaterjalist õllekapad, mingid kuramuse eridekoratsiooniga nimesildid ja müügimoon. Neid kõike hakkad sina parima sõbrana põrgupõhjast välja otsima ulmelise raha eest või öösiti peale tööd nikerdama.
Kui sa midagi kusagilt leiad, siis loomulikult see ei sobi ja sulle tehakse detailselt selgeks, millist just vaja on. Lähed sellele kasvõi Soome järele, sest neil ju aega ei ole. Loomulikult see kõik käib sinu raha eest, sest sa sõbrana loomulikult tuled tulevasele abielupaarile vastu.
Samal ajal sa pead aga salaja korraldama hakkama tüdrukute õhtut ja välja mõtlema eelkingi tulevasele pruudile. Teised külalised samal ajal ei mõtle tulevastele pulmadele.

Vallaliste pidu

Kuues etapp on sõbra jaoks kõige hullem. Ees ootab vallaliste pidu ja selle korraldamise ajal oled sa juba kaks korda juukseid värvinud, et mitte minetada oma loomulikku värvi.
Vallaliste pidu tuleb piinliku täpsusega korralda. Loomulikult teised tüdrukud ei ole sinu ideedega nõus, aga ise nad ka midagi ei paku. Valikuid on sadu, aga kõik maksab väga palju.
Pidu peaks aga olema võimalikult tulevase pruudi nägu ja arvestama tema soove. Vaja võib minna hotellituba, siivutuid katseid-mänge. Kindlasti on viktoriinilaadne asi tulevase abikaasa kohta. Sul tuleb uurida, puurida, planeerida ja kannatada seejuures massiivset vingumist, sest kõigil teistel on ju loomulikult oma arvamus.
Ja loomulikult pildimaterjal! See kõik tuleb jäädvustada, aga fotograafi hind on taaskord üüratu.
Ja see kink!
Pulmadeks teed niikuinii kingituse, aga pead veel tegema eel- ja järelkingi nii vallaliste peoks kui ka sellele järgnemise ajaks. Värvid veel kord juukseid, sest tead, et lõpp on väga lähedal. Teised külalised hakkavad tasapisi meenutama, millal kurat see pulm oli.

Sa ei olegi veel valmis?

Seitsmes etapp on pulmad. Uhh, see on tehtud ja sa oled elus.
Alates pulmapäeva hommikust oled sa rakkes täies mahus. Äratus oli kell kuus, sest pruudi kahe varba vahel oli lõhkenud konnasilm ja nüüd ei tea, mida edasi saab. Ta oli valmis juba pulmi ära jätma.
Samal ajal kui pruut ja peigmees salongides ennast üles mukivad, jooksed sina veel viimaste asjadega ringi nagu peata kana ja su telefon on tühjaks räägitud. Samuti jookeb tahvelarvuti kokku info all, mida pruut sulle salongist saadab.
Kui pruut ja peigmees lõpuks säravatena salongist saabuvad, on registreerimiseni jäänud kolmkümmend minutit. Sina lohised higisena ja dressipükstega neile vastu ja ainus, mida sa kuuled pruudilt on: „Issand, milline sa välja näed? Sa ei olegi veel valmis? Mis sul arus on?“
Naeratad viisakalt ja vabandad, et kohe jõuad sinagi valmis. Vahetad kähku vetsus riided ja püüad välimusega midagigi konstruktiivset teha.
Registreerimisel seisad naeratades pruudi kõrval ja mõtled, kes selle kräpi küll kokku keeranud on.
Pidu sujub vapustavalt ja kõik on õnnelikud. Sina siirdud kell üheksa magama, sest sa enam ei suuda. Teised külalised panevad varajaste hommikutundideni pidu ja unustavad peale peatäie väljamagamist selle pulma peagi ära. Hommikul võib-olla tänavad pruutpaari suurepärase peo eest. Sinule jääb aga sellest trauma ja koju jõudes jätad oma sõbrannade listi ainult need, kes juba on abielus.