Testamendi tegija võib vabalt ise otsustada, kellele tema vara pärast surma üle läheb. Siiski on siin erand. Nimelt on teatud isikutel õigus pärandist ilmajäämise korral nõuda sundosa. Sundosa on rahasumma, mida saavad nõuda pärandaja töövõimetud:
• vanemad
• alanejad sugulased
• abikaasa

Sundosa saab nõuda vaid juhul, kui pärandaja oli eluajal perekonnaseadusest tulenevalt kohustatud neid ülal pidama.
Sundosa saamise tingimus on, et pärandist ilma jäetu on töövõimetu ning pärandajal oli kohustus teda ülal pidada ja abistada. Seega peaks sundosa aitama täita pärandaja niigi kehtivat ja tema sugulaste ja abikaasa vajadusi arvestavat ülalpidamiskohustust ka pärast tema surma.

Ehk siis peab sundosa seaduse mõttes tagama pärandaja ülalpidamisel olnud isikute sissetuleku säilimise. Selline lahendus lähtub perekonnast kui majandusüksusest, mis on omane agraarühiskonnale, ja selle eesmärk on pärandaja vara jäämine tema perekonda.

Näiteks lähevad abikaasad Juhan ja Vaike riidu ning Juhan teeb meeltesegaduses testamendi, millega pärandab kogu oma vara emale, jättes pärandist ilma alaealised lapsed ja abikaasa Vaike.
Sellisel juhul jääb küll Vaike pärandist ilma, kuid Juhani alaealistel lastel Arturil ja Maiel on õigus sundosale.

Sundosa saajal on, sarnaselt annakusaajaga, võlaõiguslik nõue pärijate vastu. Nõue seisneb selles, et sundosa saama õigustatud isik võib nõuda pärandvara väärtusest lähtuvalt sundosa suuruse rahasumma maksmist.

NB! Sundosa saaja ei ole pärija, vaid hüve saaja.

Sundosa nõue tekib pärandi avanemisega. Nõue on pärandatav ja üleantav (PärS § 104). Seega võib sundosa saaja nõude pärandada või pärib sundosa nõude sundosasaaja surma korral tema nõude seadusejärgne pärija. Samas võib sundosa saaja nõude üle anda enda valitud isikule.

NB! Sundosa nõue on suunatud raha maksmisele ehk sundosa saajal on õigus nõuda rahalist hüvitist vastavalt sundosa suurusele.

Sundosa suurus

Sundosa on 1/2 pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.
Isikuid, kes on lepinguga pärimisest loobunud, sundosa suuruse väljaselgitamisel arvesse ei võeta.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Näiteks pärandas Juhan kogu oma vara emale, jättes alaealised lapsed poeg Arturi ja tütar Maie ning abikaasa Vaike pärandist ilma. Vaike on töövõimeline, seega temal sundosale õigust ei teki, küll aga on alaealistel lastel õigus sundosale.
Seadusejärgse pärimise korral oleks pärijateks olnud abikaasa Vaike, poeg Artur ja tütar Maie võrdsetes osades ehk igaüks oleks pärandvarast saanud 1/3 osa.
Pärandvara väärtuseks on 60 000 €. Seega on alaealiste laste sundosa väärtuseks kummalegi 60 000 * 1/3 : 2 = 10 000 €.
Abikaasa Vaike jääb pärandist ilma. Kui Vaike oleks pärandi avanemise hetkel samuti töövõimetu, saaks temagi sundosa 10 000 € väärtuses.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Sundosa on võimalik nõuda lisaks siis, kui pärija pärandi osa on väiksem seadusega kehtestatud sundosast. Sellisel juhul võib nõuda kaaspärijatelt sundosana puuduolevat osa.

Kui eelneva näite puhul oleks Juhan pärandanud mõlemale lapsele 3000 eurot ja kogu ülejäänud vara oma emale, oleks lastel õigus nõuda sundosana puuduolevat osa ehk 10 000 – 3000 = 7000 €.

Kui sundosa saamiseks õigustatud isikule on määratud annak, on tal sundosanõue üksnes juhul, kui ta loobub annakust. Kui annaku väärtus on väiksem kui sundosa, võib isik nõuda pärijatelt sundosa ulatuses, mille ta annakuna sai vähem, kui ta sundosana oleks saanud.

Pärandi väärtus

Et sundosa nõuda, on vaja kõigepealt välja selgitada pärandi hulka kuuluva vara väärtus pärandi avanemise päeva seisuga. Väärtuse määravad pärijad ja sundosa saaja ise. Kui pärijad ja sundosa saaja ei jõua pärandvara väärtuses kokkuleppele, tuleb lasta teha pärandvara inventuur või pöörduda kohtusse.

Sundosa määramisel arvestatakse:
• pärandina eelpärandit
• abikaasa eelosa ehk ühise kodu tavalise sisustuse esemed
• pärandaja poolt teistele isikutele sundosa vähendamise eesmärgil viimase kolme aasta jooksul enne pärandaja surma tehtud kingitusi

Sundosa saajal on õigus ühe aasta jooksul pärandi avanemisest arvates nõuda sundosa täiendamist summa võrra, mille võrra sundosa suureneks, kui kingitud ese loetaks pärandi hulka kuuluvaks. Nimetatud nõuet ei rahuldata, kui kingituse tegemisest on möödunud 10 aastat. Kui kingitus on tehtud pärandaja abikaasale, ei alga tähtaeg enne abielu lõppemist.

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Näiteks ilmneb kuue kuu möödumisel pärast Maie ja Arturi sundosa saamist, et isa Juhan oli kaks aastat enne surma kinkinud üüritulu saamise eesmärgil soetatud korteri oma õele Sillele. Korteri turuväärtus oli kinkelepingu sõlmimise ajal 48 000 eurot, mis seadusejärgse pärimise korral jaguneks abikaasa Vaike, poeg Arturi ja tütar Maie vahel võrdsetes osades ehk igaüks oleks saanud 48 000 : 3 = 18 000 €.
Kuna sundosa suuruseks on 1/2 temale kuuluva pärandvara väärtusest, tuleb teha tehe 18 000 : 2 = 9000 €.
Seega on nii Maiel kui ka Arturil õigus pärijalt nõuda lisaks saadud sundosale veel 9000 €.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Sundosa määramisel ei arvestata pärandina:
• pärandaja matmiskulusid
• pärandvara nimekirja koostamise ja pärandvara hindamise kulusid
• pärandaja ülalpidamisel olnud isikute ühe kuu ülalpidamise kulusid
• õigusi ja kohustusi, mis sõltuvad edasilükkavast tingimusest (PärS § 106).

Sundosast ilmajätmine
Pärandaja võib testamendi või pärimislepinguga sundosa saaja sundosast ilma jätta, kui viimane on:
• pärandaja, tema abikaasa või pärandaja alaneja või üleneja sugulase või muu pärandajale eriliselt lähedase isiku vastu toime pannud kuriteo
• tahtlikult ja oluliselt rikkunud oma seadusest tulenevat pärandaja ülalpidamise kohustust
Sellisel juhul tuleb testamendis või pärimislepingus väljendada sundosast ilmajätmise põhjused, vastasel korral on sundosast ilmajätmine kehtetu

Sundosa nõude aegumine

Sundosa näol on tegemist nõudega. Ükski nõue ei saa aga kehtida igavesti. Igal nõudel on aegumistähtaeg.
Sundosa nõue aegub kolme aasta möödumisel hetkest, kui sundosa saamiseks õigustatu saab teada pärandi avanemisest ja tema õigusi mõjutavast käsutusest. Sõltumata eespool nimetatust, aegub sundosa nõue 10 aasta möödumisel pärandi avanemisest.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Näiteks on Juhan ja Vaike lahutanud abielu. Kahe- ja nelja-aastane laps jäävad elama ema Vaike juurde. Juhan asub tööle Soome ja jääb sinna elama.
Mõnda aega maksab Juhan laste ülalpidamiseks elatist, kuid siis see abi lakkab. Vaike abiellub uuesti ega pea vajalikuks Juhanilt lastele elatisraha nõuda.
Viie aasta möödudes saab Vaike teada, et Juhan on surnud ning testamendiga jätnud lapsed pärandvarast ilma.
Vaike saab laste hooldajana nõuda lastele sundosa kolme aasta jooksul Juhani surmast teada saamisest, kuna Juhani surmast ei ole veel möödunud kümmet aastat.